Halliste tihedakirjalised

See kindapaar on koopialähedane ERM 3479/b kindale, mida näete Muis.ee lehelt. Muuseumisse on sellest paarist jõudnud vaid üks kinnas.

 Kinnaste kudumisel lisaks mustrile inspireerib mind ka uue katsetamine: ma polnud varem kudunud nr 1,0 varrastega, mis tähendas ka palju suuremat silmuste arvu ringil. 

Kindad on kootud 12/2 lõngaga. Alustasin kudumist 152 silmusega (s.o. 38 s. vardal), kõige laiema osa juures (seoses küljekasvatustega, mis on kinda mugavuse mõttes väga hea) oli 162 silmust. 

Kuigi mulle kindaid väga meeldib kududa ja valmistamisrõõm oli suur ja põnev, siis ma valetaksin, kui ütleksin, et ei oleks soovinud neid kindaid kiiremini valmis saada. :) Alustasin kudumist selle aasta veebruarikuus ja lõpetasin need oktoobris. Loomulikult oli seal vahel palju muid projekte, kuid nii kaua pole ma üht kindapaari kunagi varem kudunud. 

Pärast üht komplekti kõveraid vardaid, üht komplekti ebasobivaid vardaid ja ühte murdunud varrast sai see paar valmis. Kui siin peaks kirjutama 1,0 varraste hinnangut siis:

1. kohal on HiyaHiya vardad - kahjuks neid praegu ei toodeta, kuid on vastupidavad ja ei läinud kõveraks. Küll aga murdus ühe varda ots. :(

2. ja 3. kohta jagaksid omavahel KnitPro Karbonzid ja Ponyd. Karbonzid olid mõnusalt tugevad ja ei kõverdunud, küll aga määrisid need valget lõnga ja ei libisenud üldse. Ponyd libisesid hästi ja pole tervata otsaga, aga pärast iga varda kudumist pidi neid ikka tagasi sirgeks painutama. 

Kindad sobivad keskmisele mehe käele. 

Foto: Tiina Pitk

Loomise loole lisaks on nende kinnaste juures veel üks palju ilusam ja tähtsam eesmärk. 

Nimelt läheb see kindapaar minu annetusena Anu Raua Keskuse loomiseks. Seoses sellega lähevad kindad oksjonile. 

"Kunagi annetas Juhan Liiv oma pintsaku Estonia teatri ehituseks. Nüüd on Kudujate Koopiaklubis üle 60 naise kudumas ehtsaid Mulgi kindaid Anu Raua Keskuse toetuseks.

Koome need kaunid ja tihedad Mulgimaa kindad koopiatena Eesti Rahva Muuseumis hoitavate vanade kinnaste järgi. Koome need armastusest meie pärandi vastu ning toetuseks Anu Raua tööle ja suure südamega loodavale keskusele Heimtalis.

Pärandkultuuri säilitamiseks loodud 

Anu Raua Keskus jäi välja riiklikult rahastatavate kultuuriobjektide hulgast.

Meie kindad lähevad pärast üleandmist ja näitust oksjonile, kus saab kinnaste soetamise kaudu Anu Raua Keskust toetada."

-Kudujate Koopiaklubi

Lehe kiri, katsaharualine kiri, ristkirjad ...

 ...ehk siis heal mustril mitu nime. Mina ise näen selles mustris kohviube. :)

Mulle jäi see muster silma Hiiumaa kinnaste raamatust, kuid sirvides Suurt kindaraamatut, siis selgus, et selle mustriga kindaid on kootud peale Hiiumaa ka teistes Eesti kihelkondades. 

ERM 5136/a 
Emmaste

ERM A 509:2933/ab
Ridala

ERM A 616:140/ab
Mihkli

ERM A 637:55/ab
Peetri

ERM 8175
Rõuge

ERM A 509:2826
Kullamaa

See on üks vähestest kordadest kui rannet kududes tean juba, mis mustriga kindad koon - muidu on ikka nii, et vaatan jooksvalt. Algselt oli plaan kududa pruuni-valgekirjalised, kuid see pruuni - beežikas halli kombo tundus soojem ja mahedam. Labakust said sõrmikud, aga kange tahtmine oli mingi muu kiri sõrmedesse kududa, kuid museaale vaadates paistis enamusel kinnastel olevat pöidlal ka see sama kiri ja seetõttu otsustasin ka sõrmed sama mustriga kududa. Ma pelgasin sõrmedel mustri üleminekukohti, aga polnud hullu midagi, päris okei jäi. Randmed kudusin lapilised ja sel korral katsetasin sedamoodi kudumist, et vahepeal ei pööranud tööd ümber vaid kudusin tagurpidi tagasi. Silmuskudumise I osa raamatus on selle kohta väga hea õpetus kirjutatud. 

Lõngajupid said täna hommikul peidetud, aga ma nii tahtsin lumega fotosid teha, nii, et fotodel on kindad veel pesemata ja pressimata.

Head uut aastat!

 

Emmaste kindad

 Selle postituse kirjutamine tuletab meelde, et ma pole siin mitmeid vahepeal kootud kindaid näidanudki.

Mõned on juba ära kingitud ja ei saanudki õieti õigeid pilte tehtud. Aga mis seal ikka, üks on kindel, et kindaid tuleb niikuinii minu varrastelt veel juurde, see on vist mingisugune sõltuvus. 

Mõni aeg tagasi tuli Saara Kirjastusest välja Hiiumaa kinnaste raamat (vt siit). Väga heade õpetustega raamat, kus kinda kudumise tehnoloogia on sõna otseses mõttes rida realt joonisena välja toodud ja lihtsalt mõistetavaks tehtud.

Minu jaoks oli üllatav see, et kinnastele kooti küljekasvatusi, et need käes paremini istuksid. Kui nüüd ühe paari küljekasvatusega ära kudusin, siis sain aru küll, miks. Ja seetõttu ma need kindad kudusingi: üldiselt olen ka kindakudumise juures suur katsetaja: tahan kogu aeg mingit uut tehnoloogiat või nippi kasutada, et ikka areneda. :) Viimasel ajal olen kudunud mitmeid meeste kindaid, jällegi enda arendamiseks suuruse kudumisel.

Nende kinnaste eeskuju on pärit Hiiumaalt, Emmaste kihelkonnast. Muuseumisse on need kogutud 1920ndatel.

ERM A 509:3238/ab

Kootud Saara vanamoelisest lõngast, vardad 1,5. Täpne õpetus on olemas "Hiiumaa kindad" raamatus. 

Fotode autor Tiina Pitk. Modelliks Kristofer.

Suur tänu!

Ühtlasi annan teada, et need kindad ootavad oma omanikku, huvi korral võta ühendust. 

Muhu sukad

See kõik algas 2018. aasta varasügisel, kui tublid naised võtsid kätte ja hakkasid üheskoos Muhu sukkasid kududa vihtuma. Facebookis on üks kinnine grupp Kudujate koopiaklubi, kus naised arutlevad kudumise üle ja näitavad enda imeilusaid kudumeid, jagavad nippe, soovitusi - väga tänuväärne seltskond!

Kuna mina alustasin just siis enda õpetaja magistriõpingutega, siis oli üsna lihtne sellele kõigele vastu panna, kuni saabus suvi ja veidikene rohkem vaba aega. 

Mõned päevad enne jaanipäeva avastasin end Saara e-poest lõngu valimast, ühel hetkel oli mul värvipotis muhuroosa ja nii see edasi läks, kuni oktoobrikuuni, mil sukad varrastelt maha sain. 

Algselt oli koopiaklubi naiste lubadus sukad valmis kududa 2019. aasta jaanipäevaks - paljud seda ka tegid ja mõned on nüüdseks valmis kudunud juba 3-4!!! paari sukkasid. Kevadel pidi toimuma ERMis maailma suurim Muhusukanäitus, kuid arvestades olukorda lükkub see edasi, no igatahes olen väga rõõmus, et võtsin selle väljakutse vastu!

Alustasin kudumist 200 silmusega ringil (arvutuste kohaselt oleksin pidanud veel rohkem neid looma), kuid sain juba soonikuosas aru, et see on liig, mis liig ja jätkasin 45 silmusega vardal. 

Lõngadest kasutasin sääreosal Saara ja Vilma villakoja 12/2 lõngu, pöiad on kootud Saara 10/2 lõngast.

Oranžid, kollase, muhuroosa värvisin ise. Kui võrrelda Vilma ja Saara lõngu, siis Vilma oma on natuke karmima olemisega, alumised oranžid osad on just sellest lõngast kootud.

Muhuroosat värvisin kaks satsi, esimene tuli päris tume, teine oli ideaalne. Oranži värvisin kolm korda, kuidagi ei sobinud ei see, ega teine toon. 

Kavandit ega sukalõiget ma ette ei teinud, ainult silmuste arvutused kirjutasin üles. Mustreid valisin ka kudumise ajal jooksvalt. Roosal põhjal kassimustri "kassid põõsas" panin kokku kahest sukakirjast, mis leidsin Meite Muhu raamatust. 

Järgnevalt tuleb palju ilupilte.

Nii see kõik ühel juunikuupäeval alguse sai. 

Pätid meisterdasin Viljandi kultuuriakadeemia ajal, juhendajaks Talvi Sarapu.

Mul oli juba meelest läinud, et umbes aasta tagasi kudusin Joosepile Muhu meestesokid, ma kahtlustan, et ma võisin umbes nii mõelda: "Ah, kui ma neid toredaid sukkasid kududa praegu ei saa, koon siis vähemalt sokidki."  Juhend on olemas Eesti silmuskudumise II osa raamatus. 

Vot selline lugu minu Muhu sukkadega, uute kudumise peale ma veel mõtlema pole hakanud, kuigi lõnga täiesti jätkuks, olen praegu rohkem kindalainel tagasi. 

Olen rahul, et selle ettevõtmisega liitusin, väga hea ja õpetlik kudumiskogemus.

Valmis sukkade fotode autor on Tiina Pitk. 

Muhu Sinised

Pärast sukkade kudumist (jaja, järgmine postitus on nendest, ma luban) jäi mulle see 12/2 lõngaga kudumine kuidagi nii käe sisse, et mõtlesin, et kooks siis ühed Muhu sõrmkindad ka kohe järgi. 

Nendel kinnastel on heegeldatud randmed. Need tulid hästi kitsad, sest ma ei arvestanud üldse sellega, et pärast teise või kolmanda ringi heegeldamist see pind üldse ei veni. 

 Peale tikkisin linnud, kusjuures tikkimine võttis kauem aega kui heegeldamine, sest ma harutasin seda tikandit no umbes 7 korda lahti, kuni lõpuks tulemusega rahule jäin. 

Lõngaks valisin elektrisinise, sest see sobis minu untsu läinud muhuroosa katsetusega päris hästi kokku. Untsu ta läks selle pärast, sest mul ei olnud tookord suvel mahti oodata, millal see lõng seal potis lõpuks õiget värvi läheb ja nii ma uhasin seda rodamiini muudkui potti juurde, tulemuseks sain päris ilusa tumeroosa lõnga, aga muhuroosa see siiski polnud, nii et pidin muhuroosa värvimisega uuele katsele minema. Aga lõngad seetõttu seisma ei jäänud, nii, et ju siis pidigi tol korral nii minema. 

Sel korral mul otsest etnograafilist eeskuju polnud, Meite Muhu raamatus olid ühed hästi toredad sinised kindad kootud, oranžide lilledega.

Need kassid on inspireeritud minu toredast punasest kassist Flerkenist - mõne meelest on need rebased, aga ma ei pane pahaks, olgu siis kassid või rebased. :)

Lillede südamed on peale silmatud. Ringil oli silmuseid 112. Kudusin varrastega nr 1,25.

Kui me Joosepiga Viljandi ajal meie kursuse kindanäitusel käisime, siis ta näitas ühtedele Heli kootud Muhu kinnastele ja ütles: "Kuule, need silmused on ju nagu pikslid - nii väikesed!"


Imeilusate fotode autoriteks on Tiina Pitk ja Silver Taavet Kollom. Aitäh!

Tihnitähnilised

Kristjan Raud on öelnud, et "kindakirjad polnud muud kui lumehelveste järelkujutused.  Lumekibemed langesivad tumeda põhjaga kinda pääle, kuni need üleni tihnitähniliseks saivad. Kentsakas kirju kiri meeldis ja meelitas järeletegemisele."

Kui tavaliselt on mul olnud mingisugune kindakiri või -katke eeskujuks, siis sel korral tegelikult oli inspiratsiooniks hoopiski üks randmekavand. 

Kristi Jõeste saatis aastaid tagasi Kudujate koopiaklubi Facebooki gruppi pühadetervituse, mille juures oli üks randmekavand, mille ma nüüd (kindlasti on seda keegi veel kasutanud) kindasse kudusin. Sellel kavandil polnud kirjas, mis tehnikas see kududa tuleks, mina valisin sakilise randme.

Tavaliselt on mul ikka niipidi, et tükk aega mõtlen randmeid, kindakiri on ammu juba välja mõeldud, seekord läks teisipidi. 

 Seda kindapaari ma ei liigitakski mingi kihelkonna alla, sest otseselt ma kusagilt eeskuju ei võtnud, nii lihtne kiri ka.

Mina nimetaksin seda kirja ise kas ristikirjaks või lumehelbekirjaks, aga Lüganuselt kogutud  sama mustriga kindapaaril on legendi kirjutatud kärbsekiri (vt. https://www.muis.ee/museaalview/505205).

Nende kinnaste tekkeloost ka: noh, tegelikult on mul ju Muhu sukkade kudumine ka pooleli, aga mul oli loengutes kudumiseks tarvis midagi sellist, kus ei pea näpuga mustrijärge taga ajama, seetõttu on kinnastel ka ülilihtne muster. Valgete tähnide vahele kudusin ka mõned hele- ja tumehallid read, sõrmed tegin täpilised, iga sõrm isemoodi, mõni punavalgetäpiline, mõni roosavalgetäpiline.

Kudumisel kasutasin 1,25 vardaid, 8/2 lõnga ja ringil oli 96 silmust.

 Kindad leidsid endale juba varrastel olles uue kodu, nüüd kannab neid minu sõbranna Getter, kellel on kuldsed käed - tema on nii nende fotode kui ka selle toreda ümmarguse makroonikoti autor.

Kusjuures seda kotti saab kanda ka vöökotina ja nende kinnastega sobib see väga hästi kokku. :)

*läheb nüüd muhu sukka kuduma*

Väge täis Rapla silmusnelinurksed

Selle kindapaari originaal on kootud 1903. aastal Rapla kihelkonnas.

Eesti Rahva Muuseumis kannab see üksik kinnas numbrit ERM 9682/a ja välja näeb ta selline:

ERM 9692/a

See lambapruun kindapaar on mind tegelikult "kummitanud" juba Viljandi ajast - kas esimeselt või teiselt kursuselt kui kursaõde Marit sellesama kinda koopiapaari kudus. Sel ajal ma mõtlesin endamisi, et mina ei oska elusees kolme värviga kududa.

Mulle nii meeldib see naturaalsete värvide lihtsus kombineeritud kärtspunasega. Silmusnelinurk on  teadaolevalt õnne sümbol ja punane värv kaitsemaagilise tähendusega, kuidagi nii maagiline kombo!

Kui ma suvel kohtasin Eesti juurtega USAst pärit Kalevit, kes soovis omale väga etnograafilisi kindaid, siis minu esimene küsimus oli, et kus tema juured on. Selgus, et Raplast, näitasin talle MuIsist Raplast pärit kindaid ja nii see kinnas osutuski valituks. Kuna soov oli sõrmikuid saada, siis otsustasin teha veel veidi muudatusi: randmeosa kudusin ainult pruuni ja sõrmeotsakahandused kudusin kahest kohast kokkuvõtmise asemel kolmest kohast.

Minu kootud kindapaar tuli tihedam, kasutasin 1,5 vardaid ja 8/2 lõnga. Ringil oli silmuseid 120.